Linnurahu

Kevad ja suvi on lindude pesitsuse kõrgaeg. Et pesitsevaid linde võimalikult vähe häirida, soovitame kevadsuviste raiete planeerimisel võimalusel kinni pidada järgmistest nõuannetest.

Tööde planeerimisel pööra tähelepanu metsakasvukohatüüpidele.

• Kõige linnurohkemad on lehtpuu enamusega laane- ja salumetsad (jänesekapsa, sinilille, naadi kasvukohatüübid). Kui võimalik, hoidu nendes metsades raiete tegemisest lindude pesitsusperioodil (aprilli keskpaigast juuli alguseni). Eriti ettevaatlik tuleb nendes metsades olla lageraiet tehes, võimalusel tuleks seda pesitsusperioodil mitte teha.
• Linnurohkuselt järgnevad metsad on viljakatel õhukese turbakihiga muldadel esinevad soovikumetsad (sõnajala, tarna, angervaksa kasvukohatüübid), kus kasvavad kuuselehtpuu-segametsad, sanglepikud ja sookaasikud. Ka seal on lindude suurimaks häirijaks lageraie. Võimalusel hoidu seal raiete tegemisest mai algusest juuli keskpaigani.
• Pohla ja mustika palumetsades ning jänesekapsa-mustika palumetsades on domineerivaks puuliigiks mänd, segametsas esineb lisaks veel kuuske ja lehtpuid. Kõige suurem lindude häirimise oht on aprilli keskpaigast juuli alguseni.
• Nõmme- ja kõdusoometsad ei ole nii linnurikkad kui eespool loetletud metsatüübid ja oht linde häirida on väiksem. Siiski tasub ka sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi männikutes võimalusel vältida aktiivseid raietegevusi mais-juunis.
• Siirdesoo ja rabastuvate metsade linnustik on suhteliselt vaene, häiringuteks kõige tundlikum periood on mai keskpaigast jaanipäevani. Kuna need metsad on elupaigaks ka kanalistele, siis nende esinemise korral on soovitav juba märtsi keskpaigast olla metsamajanduslike tööde käigus ettevaatlik.

Kui kevadsuviseid raietöid ei ole siiski võimalik edasi lükata:

• Jäta langile säilikpuid ja väldi kevadsuvisel perioodil lageraiejärgset lankide puhastamist okstest ja muust risust. Mitmed uuringud kinnitavad langi puhastamata jätmise soodsat mõju maapinnal pesitsevatele liikidele.
• Säilitada tuleks õõnsustega puud, lamapuitu ja tüükaid.

Linnud ehitavad oma pesa sinna, kus tundub nende jaoks kõige turvalisem ja soodsam paik pesitsusedukuse saavutamiseks. Siinkohal tuleb metsaomanikel ja metsa ülestöötajatel teha õigel ajal teadlikke valikuid:

• Linnurikkuse säilitamiseks tuleks metsa majandamise käigus võimalusel säilitada puistute alumised rinded, järelkasv ning alusmets, sest need on pesitsus- ja toitumiskohaks paljudele linnuliikidele.
• Samuti on väga soodsad lindude pesitsuskohad virnastatud raiejäätmed ja võsa, mille hakkimine tuleks teostada enne või peale lindude pesitsusperioodi.
• Kui raie eeldab võsa/alusmetsa eemaldamist, siis tee seda enne pesitsusperioodi algust.
• Paigalda ja puhasta kavandatava raiealaga piirneval alal pesakaste. Siinkohal on oluline, et pesakaste ei paigaldataks üleliia palju ja liiga lähestikku vältimaks olukorda kus lindudel ei jätku poegade kasvatamiseks toidukonkurentsi tõttu piisavalt ressursse. Samuti tasub paigaldada vastavalt linnuliikide eelistustele erinevate augu läbimõõtudega ja suurustega pesakaste. Pesakastide kaugus üksteisest oleneb samuti suuresti linnuliikidest, küll aga on keskmiselt soovitatav jätta kahe väikese pesakasti vahele vähemalt 40-50 meetrit. 
• Kontrolli paigaldatud pesakastide kinnitusi ja stabiilsust. Pesakastide paigaldamiseks ja kinnitamiseks ei pea ilmtingimata kasutama puu sisse löödavaid naelu, oluline on aga see, et pesakast oleks stabiilne ning ei põhjustaks selles pesitsevatele lindudele ohtu.
• Püüa raietööd tehtud saada võimalikult lühikese ajaga.