Mets parandab vete kvaliteeti
Mets aeglustab vee äravoolu ja vähendab toitainerikaste vete kiiret jõudmist veekogudesse, teisalt on metsal tähtis roll vee tagasijõudmisel ringlusesse. Metsa majandajad puutuvad metsa vetele avaldatava mõjuga kokku näiteks lageraie korral. Kui suured puud, kes imavad
Keda tunned, seda oskad hoida
Keda tunned, seda oskad hoida Väljaspool kaitsealasid puutuvad metsaomanikud ametliku liigikaitsega kokku siis, kui nende metsamaal on püsielupaikasid, kus kaitse aluseks on looduskaitseseadus, või vääriselupaikasid, kus kaitse aluseks on omaniku vabatahtlikult sõlmitud leping riigiga. Samas
Kes kõik metsas elavad?
Iga metsas liikuja saab arvestada, et ta kõnnib keskkonnas, mis elupaigaks 16 000–20 000 erinevale liigile. Suur osa sellest mitmekesisusest elab oma elu nii, et inimesed neist midagi ei tea. Veel vähem on teada, kuidas
Mets aitab inimesel hingata
Mets kui suurte taimede ehk puude kogumid on süsiniku sidujatena tänapäeval eriliselt tähtsustatud. Juba koolis õpetatakse, et tänu taimedele on inimesel hapnikku, mida hingata, ning et taimed on hapniku tootjaina looduses erilised. Nad kasvavad
Mets puhastab õhku
Kui näpuga järge ajada, peaks metsaga rohkem kokku puutuvad maainimesed linnainimestest tervemad olema. Hoolimata vaidlustest Eesti raiemahtude või metsakasutusviiside üle võiksime olla rahul, et elame Maa selles piirkonnas, kus metsi on rohkelt. Piltlikult öeldes on
Inimene kaitseb metsa, aga mets kaitseb ka inimest
Mets tasakaalustab keskkonda, kus elame. Muidugi kaitseb mets inimest ka emotsionaalsel tasandil – puud annavad rahu, on head kuulajad jne, kuid need on isiklikud kontaktid, kus inimese partneriks sageli üksikpuud ning tähtis osa ka inimese