Ka uue aja kultuurimärke tasub talletada
Mineviku inimtegevuse jälgi metsamaastikul nimetatakse pärandkultuuriks, aga täna sünnib tuleviku pärandkultuur. Küsisin pärandkultuuri idee maaletoojalt, Läänemaa metsamees Lembitu Twerdianskilt, kui palju tema enda metsas pärandkultuuriobjekte on. Selgus, et metsamaad on tal vaid 1,2 hektarit –
Pärandkultuur, mida käega ei katsu
Kohanimede ja nende ajaloo kohta saavad pärandkultuurihuvilised õnneks kasutada mitut põhjalikku andmestikku. Mis kultuur üldse on? Sotsioloog Ülo Vooglaiu järgi* on kultuur väärtuste ja normide, vooruste, müütide ja tabude kogum, mis korrastab inimese hoiakuid ja
Mets aitab hoida minevikusidet
Kivihunnik metsas võib olla märk vanast hoonest, lubjaahjust, kiviaiast jne. Kui ainult kogemuse järgi ütelda, siis metsa pärandkultuur on see, millest erametsaomanik räägib erilise emotsiooniga – soojalt ja uhke olles. Kohe tuleb meelde üks Pärnumaa
Erakonnad: erametsaomanikule tuleb piirangud rahaliselt hüvitada
Eestis on ligi 14 000 hektarit kaitstavat erametsa, mis on väljaspool Natura 2000 alasid ning millele tehtud piiranguid metsaomanikele ei hüvitada. Kõik suuremad erakonnad on nõus Eesti Erametsaliidu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ettepanekuga,
Metsanduse valimiskompass: metsasektorit toetab kõige enam Isamaa
Eesti Erametsaliit ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit uurisid metsanduse valimiskompassiga suurematelt erakondadelt nende nägemust Eesti metsanduse tulevikust. Erakonnad on üksmeelel puidule kõrgema lisandväärtuse andmise osas. Kõige toetavamad metsasektori osas oli Isamaa, kellele järgnesid tihedas
Mets toidab jahimeest
Jahindust on liigitatud ka metsa kõrvalkasutuseks, aga tänapäeval on selle tähendus märksa laiem. Metsaomanikuks võib Eestis saada igaüks, kellel on selleks tahtmist ja metsamaa ostuks raha. Jahimeheks igaüks nii lihtsalt ei saa. Jahimeheks saada tahtja